PEREPUHKUS HURMIORUS PÕLVAMAAL

On puhkuste aeg ja meie pere on teel lõunamaale. Jõudsime Tartumaa-Põlvamaa piirile – LIIVALE. Teeme tutvust Põlvamaa kaardiga.
Huvitavad nimed: Puskaru, Ihamaru, Karilatsi, Tilleorg, Hurmiorg...Viit näitab paremale - POSTITEE, mida ka Vana-Võru maanteeks ehk ralliteeks kutsutakse. Heal lapsel ikka mitu nime! Kihutame (nii umbes 50 km/ tunnis) ühest künkast üles ja alla, kiira-käära vasakule ja paremale. Lastel lusti ja kilkeid - oi kui palju, justnagu jõudnuks lõbustusparki! Pisut sõidetud, võib kergemalt hingata ja tunda rõõmu, et hommikusöök ikka sisse jäi.
Hurmiorg. Mis koht see on? Karilatsi muuseumis saame teada, et Hurmiorg on niisugune Postitee äärsete talude, ettevõtjate ja muuseumide suur ring, mida kutsutaksegi Hurmioru koostöövõrgustikuks ehk pereringiks.

PISUT HURMIORU AJALUGU

Aastal 2000 Savi turismitalu eestvõttel sai avalikkus teada puhkamisvõimalustest Põlvamaal Kanepi vallas Hurmi järve ümbruses. ”Naabri-Mari tegemised Hurmiorus” – kümme talupere tutvustas külalistele talus pakutavaid võimalusi ja tegemisi: sai veskil käia, kangast kududa, koduloomadega tegelda, koort lahutada, sepikojas rauda taguda, hobusega sõita, nautida ehtsa suitsusauna mõnusid....
Aasta-aastalt on perering suurenenud , tehatahtjaid ja teenusepakkujaid juba 36, ulatudes nelja valla piirimaile (Kanepi, Kõlleste, Laheda, Põlva).
Vaatamist ja tegemisi jätkub kogu perele päevaks ja rohkemakski, lisaks eelnimetatud tegevustele veel: talurahva- ja maanteemuuseum, talu saunmuuseum, matkarada, seiklusrada, suur kullaaugu kivi, tõukoerad, sinirebased, tootmistalud ja hobitalud, ettevõtjad, turismitalud.....
Mitu järve ja kuulus Ahja jõgi, mille veejõul töötas aastate eest lausa kümmekond vesiveskit. Seda jõge kaunistavad põlismets, pokud , tarnad, kopratammid ja liivakivipaljandid , üks kaunimaid - Merioone allikaga, kus voolab pea 3 pange vett sekundis, aastaajast olenemata.Vanarahvas teab jutustada, et kui selle allikaveega nägu pesta, siis kohe saad nooremaks ja silmanägemine läheb paremaks.....
Tilleorus asuvale Kantsimäele, mis oli meie esivanemate lemmik-peopaik, korrastati ja rajati ühiste jõududega piirkonna peoplatsiks, kus hea suviseid üritusi läbi viia.

TUNNUSTUSEST:

Lõuna-Eesti edukas turismiobjekt/projekt 2000
”Naabri-Mari tegemised Hurmiorus”

Äripäev valis aasta tulemuslikumaks äriideeks 2004
”Hurmioru koostöövõrgustiku Põlvamaal”

Põlvamaa turismitegija 2004 turismiobjekt/teenus
”Hurmi külakell” ja Naabri-Mari tegemised Hurmiorus aastate vältel

Savi talule: ”Eesti Parim Talu -2002” ETKL-ilt
Alternatiivne suund II koht
”Kaunile Eesti Kodule 2001” /Mart Laar, peaminister

Püsniku talule: ”Kaunile Eesti Kodule 2003”/ Juhan Parts, peaminister

PISIKE MEES
Amanda Feigenbaum Sikajala talust (18.08.1929 - 03.07.2007)

Üks pisike poiss
teine pisut on pikem
läevad laupäeva õhtul külateed
ühel malakas käes teisel lauajupp õlal
nõuks võetud supelda tiigivees

Ei seo neid kodu
kus laupäeval lõhnab
räti all maitsev leivakakk
ei tea nad mängida karjasemängu
peidupaigaks kus rukkihakk

Süles ei viidud neid
suitsunud sauna
ei paita neil selga kaseviht
kus kerisekividelt auravas leilis
saab punaseks ropsitud kõhnuke piht

Pole keegi neid juhtinud
tuliratsusid leidma
leekide vahelt hõõguvas lees
aeg edasi lendab ja ükskord näitab
millest on ilma jäänd pisike mees

HURMI KÜLAST, ELUST JA INIMESTEST

/ Paavo Järg, Lahe talust/

Esmaesitlus 31.juulil 2004.a. HURMI II KÜLAPÄEVAL
SAVI TALUS KANEPI VALLAS PÕLVAMAAL

1.
Viisteist versta eemal Põlvast
Jäädel talu kerkis nõlvast
Hurmi järve kalda reale
Savi talu maade peale
2.
Tõukas Arvo, tõmbas Eela
vana Jumalgi ei keela
ja valmiski neil veel üks maja,
mida hirmsast oli vaja
3.
Varsti Eestimaa turistid
siia oma nina pistsid
Kiitsid Hurmi järve ilu
teenindust ja koha võlu
4.
Euroopast peagi kohal saksad –
palju see neil ikka maksab:
Savi saunas leili heita
kuuma peput järve peita
5.
Vaatas Eela – küla suigub
mõni mees vaid ringi tuigub
Kõik elavad kui hiired urus
vaikus maad on võtnud orus
6.
Siis võeti kokku küla rahvas
selleks aeg ka sobiv trehvas
Kulus hulga veenmisjuttu
asi uus ei teki ruttu

7.
Peab ju iga mõtlev pea
selgeks saama, mis tal hea
Kui kuskilt veidi kasu paistab
seda nina kohe haistab
8.
On ju vana eesti komme
teha täna, mitte homme
Ja seegi meile selge ammu,
et üksi kaugele ei sammu
9.
Nii sai igas taluperes
kindlaks töö, mis ammu veres –
kui tuleb mõni soovija,
kes kätt siin tahaks proovida
10.
Et mitte teha asja kehva
seks lüpsma peab Euroopa lehma
Koos on aga rohkem jõudu
murda rahakoti raudu
11.
Kaua tehtud kaunikene
Eestimaal vist ainumane
selts, kus ühte seotud raugelt
talud lähedalt ja kaugelt
12.
Nagu iga eesti küla
ei sure Hurmi ega ela
Ei sure, sest siin põlistalud,
kus rahvas talund vaevad – valud
13.
Ei elu oleks meeldiv see,
kui kooli pole üle tee
Ning su rahva käterammu
ei vajata siin enam ammu
14.
Paistab nii, et väiketalud
on Eesti Vabariigil jalus
Vähemasti siinses ääres
nad toodavad vaid pensionääre
15.
Ainus talunik, kes suudab
end vee peal hoida, on Kruusla
Teised peavad oma leiba
mujalt otsima ja leidma
16.
Hurmi küla memmed-taadid
pole siiski tühjad vaadid
Igaüks siin oskust mööda
hiilata võib oma tööga
17.
Mäe-Saialt Ülo Asi
mõnikord ei püsti püsi
Kuid mehe täpsust tuleb kiita
puid laob kui nöörimööda riita
18.
Järveristi Tomba Anni
ei iial tööta ringi kõnni
Kus peole perenaist on tarvis
ta kuldsed käed kõik teevad valmis
19.
Aeniidu talu perenaene
pole andekuselt vaene
Tõukutsude ja aia vahet raalib
vabal ajal pilte maalib
20.
Kopski-Jüril Reet ja Vello
Vello edendamas tallo
Reet muuseumi aidas peab
ja lapsi matest läbi veab
21.
Järveotsas Valve Leis
kõige põlisem on meist
Koolmeister olnud kogu elu
see tema kutsumus ja valu
22.
Mäekindsil Helve – Tõnu
tundvad külaelust mõnu
Tõnu Tilleorust läbi aitab
Helve haiglas sante paikab
23.
Sepiseid ja suitsuliha
oskab Raja talu teha
See Arrastele firmamärk
ja kindel alati on värk
24.
Kui hobusega sõita soovid
seda Järveristil proovid
Peale selle emand Anni
oskab hästi kasutada panni
25.
Lõokese talu Tagelid
on külal abiks sageli
Vaja kedagi on saata jalust
tuleb Tagel Puraviku talust
26.
Kui läbi astud Sikajalast
saad tunda lõhnu muistsest ajast
Siin värskelt küpsetatud leib
ja õlletegu ootab teid
27.
Puru talu vanamemmel
palju lugusid on tallel:
„Kuidas Eestis tehti lina,
sellest pajatangi mina!“
28.
See oli pisku pilguheit
ma ei võta rohkem aega teilt
Kui ükskord siia satute,
siis ise järel katsute